I Feel Like I’m In A Cage. Every Time I Try To Be Myself Somebody Shuts Me Down. I Hope It Ends Soon.

It hurts to be your second choice

20.02.2020

Wow, ma selle hetkeni ei saanudki aru kui ilus kuupäev see on.

Ma ei palu teil mulle andeks anda. Ma ei palu teil mõista. Ainukene asi, mida ma palun... Minge eludega edasi. Ärge mõelge, et mind enam ei ole. Kujutage seda ette, kui seda et ma kolisin teisse riiki ja otsustasin telefoni merre visata.

Mul on nüüd parem olla. Ma luban.

Ma olen sitt inimene. Ma tean seda. Ma tean ka seda, et ma olen hea inimene. Ma tean, et tähendasin palju teie jaoks.

Ma tean, et ma pole kõige koledam, kõige paksem. Ma tean, et olen mingil määral andekas. Mis kõige tähtsam.... MA TEAN, ET OLEN ARMASTATUD.

Lihtsalt, nii on lihtsam. Ma tean, et teen teile palju haiget. Ma tean, et tirin teist välja suure tüki. Ma tean.

Ma tean kuidas mu kadumine teid mõjutab.

Ma tean.

Ma ei taha teid jätta. Ma ausõna ei taha. Aga ma ikka näen kõike seda, ma tunnen kõike seda, ma kuulen, ma lähen hulluks.

Ma oleks pidanud teile rääkima. Oleks pidanud anda teile võimaluse aidata. Kuid see on täielikult ainult minu otsus. Ma olen isekas.

Armastan teid kogu südamest.

Ma ausõna püüdsin anda endast parima.

Seda kõike oli lihtsalt liiga palju minu jaoks. Ma andsin alla.

With love

Teie tütar, õde, sõber, kallim, sugulane, lapselaps, koolikaaslane, õpilane, töökaaslane, kaasmaalane, palatikaaslane, patsient, mälestus...

I’m gonna kms. I want to live so fuckin bad but I won’t make it.

26.12.2018

Ma tahan täiega ennast lähipäevadel ära tappa. Ma ei taha surra, aga ma ei saa selle asjaga oma peas hakkama. Ma lõigun (ma ei suuda seda lõpetada). Ma kõnnin mööda tänavat ja lihtsalt jään üks hetk seisma. Ma lihtsalt seisan keset tänavat. Inimesed kõnnivad. Ma ei näe mõtet. Kuhu ma kõnnin? Milleks ma kõnnin? Ma ei taha mõelda, et surm on hea. Ma ei taha tahta surra. Elu on lahe. Ma tahaks näha oma lemmikbändi kontserdi, aga ma ei usu et suudan need 42 päeva vastu pidada. Ma tahan elada, aga ma ei jaksa. Ma ei oska. Mu aju ei anna mul elada.

Kas mul on mingigi võimalus terveks saada ja tunda kunagi "elu"? Ma tahan alla anda. Aga ma ei taha teistele haiget teha.

I never tought I would be back at this point

I never tought I would sink this deep again, but here I am... back at the point where I am writing my suicide note, in the middle of the night, because I can’t take it anymore...

I am so done with my life, I have waited for so long now for things to get better, but it never has and I don’t think it ever will.

It is only going to get worse for me.

Sucide is every minute of the day on my mind and I’m serious, I go to sleep wishing I don’t wake up the next day but I always do... and I hate it, I feel like i have never been so sure about ending my life.

Every time I’m starting to feel better, every time starts somebody around me feeling worse. People suffer when I’m better. Probably sounds insane, but I feel how they swallow sadness from me, but no one can handle it. I feel so powerless, I don’t know what to do

09.11.2018

Среда

17:15

•30 таблеток

18:00

•на меня орут. Спрашивают чего сколько. Не дают уснуть. Кейт бегает туда сюда. Элииса будя меня чуть ли не плакала. —-

•работники педиатрии

•интенсив

•кома, катетер, капельница, зонд

•ноги и руки привязаны к кровати.

Четверг

14:28

•опять в отделении

•мама

И СЛИШКОМ МНОГО ЧЕГО И Я НЕ СДОХЛА

08.05.2018

Я честно старалась. Ну да рукожоп я... и что теперь?

Папа сказал на это: «опять рисуешь свою депрессивную фигню».

Да пошёл он...

Блин

It’s okay not to feel okay.

Valiku omamine on tähtis. Kahjuks tunnen end hetkel olukorras, kus mul pole mingit valikut. Ma olen kadunud ja ei mõista, mis toimub. Kaotasin jalutusrihma ja nüüd keegi teine navigeerib mu elu.

Ma tahan ohjad tagasi saada.

At the age of eight

First time I died at the age of 8. I was skating on our street when I heard a scream. You know the one you hear in movies when a person dies and loved ones see that. I didn’t know what that scream meant. I ran home and saw my mom crying, she said that grandfather died. What? How? Yes, he was sick but he got better? He did right? What does it mean?

Funeral, grandmother screams and cries and people are holding her. “He was so young” I didn’t understand, he’s grandfather he can’t be young. “Even now he’s smiling” said my aunt. I looked and grandads dead face, yes he’s smiling. I can’t breathe. “Dad can I go, sit in a car?”.

It’s September and we’re back at school, second grade you know the year I was one of the best student and read lots of books. I hated reading before that. Girls started bragging about what each one of them did whole summer. “And what about you?” “Oh, my grandfather died”. Silence, no there wasn’t any but I didn’t hear anything. Nobody heard me? Or did they just ignore it? I wanted to scream, I wanted to run away, I’m fucking 8 years old and nobody, nor family or friends thought that death of the most important to me person actually bothers me.

At the age of 8 was the first time I died. At the age of 8 I learned that nobody cares. At the age of eight I grew up. At the age of 8 I buried my happiness.